25. märtsil tähistatakse ülemaailmselt rahvusvahelist vahvlipäeva. See on päev, mil iga magusasõber saab rahus maiustada, sest terve maailm teeb seda sama! Algselt tähistati vahvlipäeva Rootsis, kuid nüüd on kogu maailm selle päeva omaks võtnud.
Pane vahvliküpsetaja tööle ja naudi suurepärast magustoitu – olgu see siis tavaline krõbe vahvel, Belgia vahvel või mullivahvel!
Vahvlite ajalugu
Vahvlid tulid Rootsisse 1600. aasta paiku ning liikusid kiiresti ümberkaudsetesse riikidesse. Neid söödi tavaliselt moosi ja puuviljadega, saades armastatud magustoiduks mida süüa terve päeva jooksul. Vahvlite auks korraldati üritus nimega Våffeldagen (vahvlipäev), mis kõlas religioossele Vårfrudagenile väga lähedaselt, seega traditsioonid sulasid.
Aeg möödus ja tekkis lai valik eri sorti vahvleid. Vahvlid muutusid magusamaks 18. sajandil pärast seda kui rohkem võid ja suhkrut lisati retsepti. 1839. aastaks oli loodud Belgia vahvel, mis oli oluliselt paksem ja sügava ruudustikuga. Belgia variandis oli rohkem täidist ja see hoidis ühtlasi rohkem moosi ja vahukoor. 1950.ndatel aastatel hakkas Hong Kongis levima uus vahvlisort nimega munavahvel ehk mullivahvel, mis tõusis kiiresti nii kohalike kui välismaalaste lemmik tänavatoidu hulka.
Rahvusvaheline vahvlipäev ise on tegelikult vale häälduse tulemus, mis viis kokku kaks puhkust. Rootsis on see vahvlipäev tuntud kui Våffeldagen, mis kõlas palju nagu Vårfrudagen (Jumalaema päev) – päev, mis tähistas Neitsi Maarja eostamist. Selle keelelise seose tõttu (kõlalise sarnasuse) sai Rootsi peredele kombeks tähistada Vårfrudageni vahvlitega Jumalaema päeval. Nii sai Vahvlipäeva kuupäevaks 25. märts!
Kui sul tekkis vahvli isu, küpseta ise vahvleid, otsi üles lähim vahvlikohvik või kui sul vahvlimasinat pole ja tahad ise kodus mullivahvleid teha, saame sind ka sellega aidata.